Enamasti elab riikide pealinnades ka paljudest muudest rahvustest inimesi. Kui Haapsalut üldse võib pealinnaks lugeda, siis küll ainult Läänemaa jaoks. Kuid ometi moodustavad kõige erinevamate rahvuste esindajad ka siinsest elanikkonnast 10, 58%. Linnas elab kokku 36 välisriigi kodanikke, sealhulgas ka niinimetatud eksootilistest maadest. Millega see mereäärne linn neid siis nii väga võlub? Prantslane Stephane Clavele kolis Haapsallu 13 aastat tagasi ja avas siin oma kohviku Gallia Kukk. Ta ütleb, et teda lummas siinne atmosfäär, samuti riigi pealinnale lähedane asukoht.
Sellest, kuidas mõned neist välismaalaste peredest oma elamise Haapsalus sisse on seadnud, me teile kohaliku ajalehe Lääne Elu (märts 2024.a.) materjalidele toetudes selle ühtse pealkirja – “Paljurahvuseline Haapsalu” – all nüüd räägimegi.
Perekond Cullen
Pereisa Adam Cullen on pärit USA Minnesota osariigist Minneapolise linnast. Cullenil on rootsi, iiri ja preisi verd, aga ka leedu ja saami oma ehk esivanemate kaudu on ta seotud soome-ugri kultuuriga. “Olen tulnud tagasi,” ütles Cullen. Eestisse sattus Cullen esimest korda 2006. aasta oktoobris, kui oli vahetusüliõpilane. “Esimene nädalavahetus, kui siin olin: vaatasin hotelliaknast välja ja ütlesin sõbrale. Et mul on tunne, et ma võiksin siin elada,” meenutab Cullen. Teda võlus Eestis justmeie keel. Pärast ülikooli lõppu otsustas Cullen tulla Eestisse. Sel ajal alustas ta iseseisvalt eesti keele õpingutega – võttis tekste ja püüdis neid tõlkida. “Sellest kasvas välja, et olen eesti ilukirjanduse tõlkija inglise keelde”. Tema sõnul on tõlkimine midagi muud kui lihtsalt raamatu lugemine, sest teosesse peab minema süvitsi sisse.
Perekond van Schie
5 päeva ja 10 aastat perekond van Schie elust. Lõuna-Eestist pärit pereema Helina nimetas oma praegust elukohta Haapsalus Eesti Hollandiks, sest siingi on lagemaa, meri ja tuul Tegelikult oleks pere võinud sama hästi ka Hollandisse
elama asuda, sest ühiste sõprade pulmas tutvunud paar (Helina ja Martin) leppis pärast koolide lõpetamist kokku, et kolivad sinna, kuhu esimesena töö leitakse. Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus lubas nad üheksa aastat tagasi tööle võtta viis päeva varem kui üks Hollandi ettevõte. Nende kaks last – kuuene Felix ja neljane Victor – räägivad vabalt nii eesti kui ka hollandi keelt.